Blue Stockholm and Pavlovs Dogs
Jäätumine
Inimene on justkui klaasi suletud. Vihm on peatunud, lilled muutunud betooniks ning valguse ja inimese vahele tekkinud nähtamatu piir. Ometi on pudel kõigest klaas. Pääsetee on olemas, kuigi seda ei ole veel näha. Tardunud maa inimese jalge all võib saada pinnaks, kuhu kasvatada oma juured.
Peitumine
Peitumine ei tähenda ainult varjumist. Inimene võib kaduda kuvandite, rollide või ka hoolikalt kujundatud erilisuse taha. Kaitsva kihi all püsivad haprus, metsikus ja igatsus vabaduse järele. Üksindus on korraga karm ja helge: tuttavatest lugudest eemaldudes võib inimene lõpuks märgata valgust, mis oli kogu aeg tema selja taga.
Side
Kui kõik kõrvaline on eemaldatud, jäävad alles kaks figuuri ja neid ühendav habras joon. Maalil kohtuvad kunstniku hing ja tema vanavanaema – metsikus ja iidne tarkus, liikumine ja rahu. See side on vanem kui seda ümbritsevad rollid, hinnangud ja põlvkondlikud mustrid. Seda ei saa enam kunstnikust lahutada.
